Prátika agríkola refere ba atividade produsaun agríkola lubuk ida, hahú husi preparasaun rai to’o koá, no bele klasifika ba sistema prinsipál rua: intensivu (investimentu a’as, produtividade aas, teknolojia avansadu) no luan (investimentu ki’ik, produtividade ki’ik, utilizasaun traballu regulár liu). Adosaun ba Pratika Agrikultura Diak (BPA) buka atu asegura seguransa ai-han no kualidade, saúde traballador no sustentabilidade ambientál.
Sistema Produsaun sira
Agrikultura Intensivu: Investimentu kapitál ne’ebé aas, mekanizasaun, no utilizasaun teknolojia.
Traballadór kualifikadu.
Produtividade aas, ho utilizasaun intensivu ba input sira (adubu, pestisida) no, dalaruma, rotasaun kuda. Jeralmente orienta ba esportasaun.
Agrikultura Estensivu:
Investimentu kapitál ne’ebé ki’ik.
Traballadór sira ne’ebé rudimentár liu no menus kualifikadu.
Produtividade ne’ebé ki’ik.
Uzu limitadu ba adubu no teknolojia sira, depende liu ba rai nia bokur naturál.
Jeralmente orienta ba merkadu doméstiku.
Prátika Agríkola Di’ak (BPA)
Hirak-ne’e maka konjuntu padraun no rekomendasaun sira ba produsaun agríkola, ne’ebé foka ba
asegura seguransa ai-han, protesaun ambientál, no saúde traballadór nian.
Objetivu sira:
Produz ai-han ne’ebé seguru no ho kualidade aas.
Proteje ema nia saúde.
Konserva rekursu naturál sira.
Hadi’a kondisaun traballadór rurál sira.
Ezemplu sira husi prátika sira:
Jestaun rai ne’ebé di’ak (kalkáriu, adubu, to’os lahó rai).
Kontrolu integradu ba peste sira.
Uzu bee ne’ebé efisiente.
Selesaun fini ho kualidade.
Aplikasaun loloos ba pestisida sira no uza ekipamentu protesaun pesoál (EPIs).
Manutensaun no limpeza ekipamentu nian.
Siklu produsaun agríkola
Siklu ne’e envolve etapa oioin, hosi planeamentu to’o fa’an produtu finál.
Planeamentu produsaun nian.
Sosa input sira.
Preparasaun rai (kuidadu rai, alterasaun, adubu).
Kuda.
Irigasaun.
Kolleita.
Transporte no armazenamentu.
Marketing.